1. Töötervishoiu ja tööohutuse üldpõhimõtted
On olemas palju üldiseid ohtusid, mis võivad tekkida läbivaatamise ning proovide ja näidiste võtmise menetluse käigus. Konkreetsete kaupadega seoses esineb ka spetsiifilisi ohtusid.
Te peate toimima ennetavalt, et kaitsta iseenda ohutust ja tagada teiste, teiega koos töötavate isikute või teie vastutusel olevate isikute ohutus.
Te peate ka tagama, et te ei sea teisi suuremasse ohtu kas kaupade saastamise kaudu või seeläbi, et teie tegevuse tulemusena jäetakse kaubad ohtlikku seisu.
2. Töötervishoiu ja tööohutuse menetlused
Töötervishoiu ja tööohutuse heade tavade järgimine on kõigi ühine vastutus. Siseriiklikes õigusnormides on ette nähtud, kuidas tuleb töötervishoiu ja tööohutuse põhimõtteid rakendada. Iga süsteem, mida kasutatakse juhendina, peaks siiski hõlmama järgmist:
- selgelt sõnastatud põhimõtted üksikisiku ja ettevõtja vastutuse kohta seoses ohutuse tagamisega;
- asukohti ja seal tehtavat tööd käsitlevad riskihinnangud, milles määratakse kindlaks ohud ja vastumeetmed;
- tööohutusjuhised, milles esitatakse konkreetsed soovitused töö lõpuleviimiseks vajalike ohutusmenetluste kohta;
- õnnetustest teatamise menetlus, mis võimaldab vigadest õppida ning neid riskihinnangute ja tööohutusjuhiste koostamisel arvesse võtta;
- korrapärane läbivaatamine eesmärgiga tagada, et riskihinnanguid ja tööohutusjuhiseid ajakohastatakse (vähemalt kord aastas või pärast töötervishoidu ja tööohutust mõjutavaid mis tahes muutuseid).
Ohtlikus keskkonnas töötamise korral on soovitatav töötada vähemalt kahest inimesest koosnevate meeskondadena. Samuti võite te kasutada nn sõbrasüsteemi, mille korral kaks ametnikku vastutavad teineteise ohutuse eest. Kõik töötajad läbivad esmaabi baaskoolituse, mis võimaldab neil abi vajavaid kolleege kiiresti aidata.
2.1 Riskihindamine
Riskihindamine võib hõlmata nii asukoha kui ka menetlustega seotud riskide hindamist. See peaks hõlmama kõiki võimalikke ohte ja vastumeetmeid. Riske tuleks hinnata iga asukoha puhul, kus toimub proovide ja näidiste võtmine. Täiendav riskihindamine on nõutav seoses teatavat liiki kaupadega, mis kujutavad endast spetsiifilist ohtu (nt puisteteravili – sissehingamisel sensibiliseeriv toime).
Riskihindamine on menetlus, mille abil hallatakse ja kontrollitakse tervise ja ohutuse tagamist järgmiste meetmetega:
- ohtude kindlaksmääramine;
- riski hindamine;
- ennetus- ja kaitsemeetmete kehtestamine eesmärgiga riski vähendada või see kõrvaldada;
- kontrollimeetmete läbivaatamine eesmärgiga veenduda nende jätkuvas asjakohasuses.
Riskihinnangute koopiad tuleks teha kättesaadavaks kõigile, kes sisenevad alale või töötavad seal, ning need tuleks läbi vaadata kord aastas või pärast asukohta või menetlusi mõjutavaid mis tahes muutuseid.
Üldise riskihindamise võib võtta aluseks kohalike riskihindamiste läbiviimisel. Riskihindamise näide on esitatud
A liites. Teie riigi ametiasutus võib kasutada teistsuguseid vorme või menetlusi, kuid põhimõte on sama. Täiendavaid suuniseid riskihindamise kohta leiate järgmisest dokumendist:
http://osha.europa.eu/en/topics/riskassessment/guidance.pdf
2.2 Proovide ja näidiste võtmise menetluse ajal tekkinud jäätmete või kasutamiskõlbmatuks muutunud kaupade kõrvaldamine
Proovide ja näidiste võtmise menetluse tulemusena tekib sageli kaupu või materjale, mis on muutunud kasutamiskõlbmatuks või mida ei kasutata proovi või näidisena, kuid mida ei saa kauba hulka tagastada. Iga sellist juhtumit tuleb kaaluda järgmistest kriteeriumidest lähtuvalt:
- tervise ja ohutuse tagamine – saadetise hulgast võetud õli, piiritusjookide ja ohtlike kemikaalide pihkumine või selliste ainete kasutamata kogused tuleb kõrvaldada ohutult, pidades silmas ohutuskaardil esitatud teavet;
- toiduhügieen – toiduproovide kasutamata kogused tuleb kõrvaldada selliselt, et need ei satuks toiduahelasse ega saastaks reoveesüsteemi või veevarustust. Selliselt kõrvaldatud toitu tuleb kaitsta näriliste või teiste prügist toitu otsijate eest;
- siseriiklikud suunised ja (ettevõtja valdustes kehtestatud) kohalikud korrad, milles sätestatakse erimenetlused pihkumise ja jäätmete kohta.
2.3 Tööohutusjuhised
Te peaksite juhtkonnaga ja/või töötervishoiu ja tööohutuse ekspertidega leppima kokku standardsed tööohutusjuhised konkreetsete asukohtade ja menetluste jaoks. Need hõlmavad järgmist:
- töötamine külmutusseadmetes või nende peal;
- töötamine tsisternautode või -vagunite või muude puistlastikonteinerite peal;
- puisteteravilja käitlemine;
- töötamine ettevõtja valdustes (s.t tundmatus asukohas);
- töötamine aladel, kus töötavad kraanad ja kahvellaadurid;
- töötamine konteineriterminalides;
- töötamine veeremiterminalides;
- töötamine raudteeterminalides.
See loetelu ei ole lõplik.
Tööohutus võib hõlmata ka järgmiseid aspekte:
- kasutatavad isikukaitsevahendid;
- käitaja teavitamine;
- selle kindlustamine, et teie ohutuse tagamiseks viibib alati kohal mõni kolleeg või käitaja;
- asukohale juurdepääsu kord;
- proovivõtuvahendid;
- proovide või näidiste võtmise menetlus.
See loetelu ei ole lõplik.
An example of a safe working practice guide is given in
Appendix B. Your national administration may use different forms or procedures but the principle remains the same.
3. Ohutus- ja hoiatusmärgid
Teie ning koos teiega ja teie läheduses töötavate inimeste tervise ja ohutuse tagamiseks on ette nähtud märgid ja märgised. Te peate neid märke alati järgima ja võtma tarvitusele vajalikud ohutusabinõud.
Ohutus- ja hoiatusmärkide standardimiseks on vastu võetud Euroopa tasandi direktiivid. Olemasolevad märgid ei pruugi siiski vastata uutele kujundustele. Kui märgi tähendus jääb ebaselgeks, siis peaksite te pöörduma nõu saamiseks isiku poole, kes vastutab töötervishoiu ja tööohutuse tagamise eest teie asukohas, olenemata sellest, kas te asute sadamas, kail, laos või laeva või õhusõiduki pardal.
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on kehtestanud rahvusvahelisi ohtu käsitlevaid hoiatusmärke kaubaveo jaoks ja neid kasutatakse ülemaailmselt.
Käesolevas osas antakse seega ülevaade kasutusel olevatest märgiliikidest ja nende üldisest tähendusest.
3.1 Keelumärgid
Keelumärk tähendab, et näidatud tegevus on keelatud. Te peate neid märke alati järgima. Mõnel märgil on kujutatud üksnes sümbol, teiste puhul on alla lisatud ka selgitav tekst.
 |
 |
 |
| Mitte suitsetada |
Mitte joogivesi |
Jalakäijatele keelatud |
Nende märkide järgimata jätmine võib seada ohtu teie ja teiste inimeste tervise või elu.
3.2 Hoiatusmärgid
Hoiatusmärkide eesmärk on hoiatada teid võimaliku ohu eest. Oht võib olla ajutine või püsiv. Märki kasutatakse selleks, et võimalikku ohtu teile meelde tuletada.
 |
 |
 |
| Üldine hoiatus |
Söövitav või happeline |
Äärmuslik külm |
Te peate ohtu arvesse võtma ja võtma vajalikud ohutusabinõud. Üleval vasakul toodud märk tähendab üldist hoiatust. Kui tegemist on ohuga, mis ei ole hõlmatud ühegi tuntud sümboliga, või kui märki kasutatakse terve rea ohtude eest hoiatamiseks, võib sellele märgile lisada selgitava teksti.
3.3 Kohustusmärgid
Kohustusmärgid tähistavad konkreetset ohutusmeedet, mille te peate võtma enne kindlaksmääratud alale sisenemist või enne oma ülesannete täitma asumist. Nende märkide järgimata jätmine võib teie tervise vahetusse ohtu seada ja/või põhjustada pikaajalisi terviseprobleeme.
Kui nõutav varustus ei ole kättesaadav, ei tohi te tegevust jätkata.
 |
 |
 |
 |
| Silmade kaitse |
Pea kaitse |
Kõrvade kaitse |
High Visibility Clothing |
Nagu muudegi märkide puhul, võib ka kohustusmärkide alla lisada selgitava teksti (
täiendavad näited on esitatud siin).
3.4 Ohutusmärgid
3.5 Ohtlike kaupade märgistamine nende veo eesmärgil
Kuna kaupu veetakse üle kogu maailma, on kemikaalide ja ohtlike kaupade vedamisel kasutatavad märgid ja märgised kokku lepitud ÜRO tasandil ühtse ülemaailmse kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise süsteemi (
Globally Harmonised System of Classification and Labelling of Chemicals – GHS) raames.
Määrusega (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (CLP-määrus), viidi Euroopa Liidu õigusnormid kooskõlla nimetatud eeskirjadega ning kõnealune määrus aitab saavutada GHSi eesmärki, mille kohaselt tuleks sama ohtu kirjeldada ja märgistada ühte moodi kogu maailmas. CLP-määruses kasutatakse rahvusvaheliselt kokku lepitud klassifitseerimiskriteeriume ja märgistamismeetodeid ning sellega täiendatakse REACH-määrust, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (
määrus (EÜ) nr 1907/2006).
Koos CLP-määruse jaoks koostatud kompromisspaketiga võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu kaks seotud õigusakti, millega kohandatakse ELi õigusakte täiendavalt, et viia need vastavusse uute klassifitseerimis- ja märgistamiseeskirjadega:
direktiiv 2008/112/EÜ ja
määrus (EÜ) nr 1336/2008.
Märkus. Kehtestatud on ülemaailmne märkide ja sümbolite süsteem (
lisanäiteid vaata siit).
Lisanäiteid GHSi kohastest märkidest võib leida aadressil
http://www.unece.org/trans/danger/publi/ghs/pictograms.html
Täielik teave GHSi kohta on kättesaadav ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) veebisaidil aadressil
http://www.unece.org/trans/danger/danger.html.
Lisateavet selle teema kohta leiate portaalist Europa aadressil
https://echa.europa.eu/-/updated-interactive-guide-on-safety-data-sheets-and-exposure-scenarios-available.
Märgisel võib olla kasutatud ka ohu laadi tähistavat ohukoodi.
| E | Plahvatusohtlik |
| O | Oksüdeeriv |
| F+ | Eriti tuleohtlik |
| F | Väga tuleohtlik |
| R10 | Tuleohtlik |
| T+ | Väga mürgine |
| T | Mürgine |
| Xn | Kahjulik |
| C | Sööbiv |
| Xi | Ärritav |
| R42 ja/või R43 | Sensibiliseeriv |
| CarcCat(1) | Kantserogeenne |
| MutaCat(1) | Mutageenne |
| ReprCat(1) | Reproduktiivtoksiline |
| N ja/või R52, R53 ja R59 | Keskkonnaohtlik |
3.6 ADR
ADR (
Accord européen relatif au transport international des marchandises Dangereuses par Route) on ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe, mis on sõlmitud
ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni egiidi all. Kokkulepe pärineb aastast 1957, kuid seda ajakohastatakse korrapäraselt. Kehtivas versioonis lepiti kokku 2019. Aastal (
ECE/TRANS/215, I ja II köide).
Kokkuleppes sätestatakse, millistel tingimustel võib ohtlikke kaupu vedada.
- A lisa sisaldab tingimusi asjaomaste kaupade kohta, eelkõige nende pakendi ja märgiste kohta.
- B lisas käsitletakse ohtlike materjalide veoks ette nähtud sõidukite ehitust, varustust ja kasutamist.
Maanteel veetavad kaubad on jagatud järgmistesse ohuklassidesse:
- klass 1: lõhkeained ja neid sisaldavad esemed;
- klass 2: gaasid;
- klass 2.1: kergestisüttivad gaasid (nt butaan ja propaan, atsetüleen);
- klass 2.2: mittesüttivad ja mittemürgised gaasid, millega kaasneb tõenäoliselt lämbumisoht (nt lämmastik ja CO2), või oksüdeerijad (nt hapnik);
- klass 2.3: mürgised gaasid (nt kloor ja fosgeen);
- klass 3: kergestisüttivad vedelikud;
- klass 4.1: kergestisüttivad tahked ained, isereageerivad ained ja tahked mitteplahvatavas olekus lõhkeained;
- klass 4.2: isesüttivad ained;
- klass 4.3: ained, mis veega kokku puutudes eraldavad kergestisüttivaid gaase;
- klass 5.1: oksüdeerivad ained;
- klass 5.2: orgaanilised peroksiidid;
- klass 6.1: mürgised ained;
- klass 6.2: nakatavad ained;
- klass 7: radioaktiivsed materjalid;
- klass 8: sööbivad ained;
- klass 9: muud ohtlikud ained ja esemed.
Igale eri klassi liigitatud ainele antakse neljakohaline UN-kood. Tavaliselt ei ole võimalik tuletada aine ohuklassi või -klasse ainele antud UN-koodi alusel: ohuklassi teadasaamiseks tuleb aine vastavast tabelist üles otsida. Erandiks on klassi 1 kuuluvad ained, mille UN-kood algab alati numbriga 0.
Märkus. ADRiga sarnaseid kokkuleppeid on sõlmitud ka kaupade raudteeveo ja siseveeveo kohta:
Euroopa Liidu direktiiviga 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta kohaldati ADRis, RID-määruses ja ADNis sätestatud eeskirju nii siseriikliku kui ka rahvusvahelise kaubaveo suhtes.
HOIATUS! ADRi kohased ohuklassid ei vasta täielikult GHSi kohastele ohukategooriatele. Üldjuhul annab ohuklass või -kategooria ainult aimu ohu laadist. Üksikasjalikuma teabe saamiseks ohu täpse laadi ja vajalike ohutusabinõude kohta peaksite te tutvuma H- ja P-lausetega.
3.7 Ohutuskaart
Eespool nimetatud klassidesse liigitatud kaupadega peab olema kaasas ohutuskaart. Ohutuskaardil esitatakse toote kohta üksikasjalik ohutusalane teave, sealhulgas järgmised andmed:
- aine identifitseerimine;
- koostis / andmed komponentide kohta;
- ohtude identifitseerimine;
- esmaabimeetmed;
- tulekustutusmeetmed;
- juhusliku keskkonda sattumise korral võetavad meetmed;
- käitlemine ja säilitamine;
- kokkupuute ohjamine ja isikukaitse;
- füüsikalised ja keemilised omadused;
- püsivus ja reaktsioonivõime;
- teave toksilisuse kohta;
- ökoloogiline teave;
- jäätmekäitlus;
- veonõuded;
- eeskirjad;
- muu teave.
Ohutuskaardi näidise vaatamiseks klikkige
siia.
Kõigil ohutuskaartidel viidatakse standardsetele hoiatuslausetele. Need kujutavad endast kokkulepitud ohu- ja hoiatuslausete (H ja P) kogumit, mis on tõlgitud kõigisse keeltesse. Kui on näidatud lause kood, on selle tähendust võimalik mõista igal pool maailmas. H ja P lausete täielik nimekiri on kättesaadav
H- ja P-lausete siit.
H- ja P-laused võetakse kasutusele vastavalt UNECE edendatavale ühtsele ülemaailmsele kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise süsteemile (GHS) ja määrusele (EÜ) nr 1272/2008.
Ohutuskaardile märgitud hoiatusi, piiranguid ja ennetusmeetmeid tuleb alati järgida.
If you cannot establish with absolute certainty that goods are harmless and you do not have an SDS or comparable information or if there are doubts about the chemical nature of the goods you need to seek expert opinion.
See the Chapter "Goods with an unknown chemical composition" (Card in preparation).
Teile võib esitada ka rahvusvahelise kemikaaliohutuse kaardi (ICSC). See sisaldab sarnast teavet nagu ohutuskaart. Kui ohutuskaart ei ole kättesaadav, võib ICSC olla aktsepteeritav teie ohutuse tagamise eesmärgil. Kuid te peaksite alati nõudma ohutuskaarti. ICSC näidisega tutvumiseks klikkige
siia.