Allpool kirjeldatakse proovide ja näidiste võtmist sellistest toodetest, mis on vedeliku, graanulite, pulbri või puistlasti kujul või pakendatud jaemüügipakenditesse jne. Kui tooted ei ole hõlmatud mõne erimenetlusega, peaksite te kohaldama allpool kirjeldatud menetlusi.
1. Proovide võtmine vedelikest
Käesolevas osas käsitletakse proovide võtmist
homogeensetest vedelatest toodetest ümbritseva õhu temperatuuril.
Kui tooted ei ole oma laadist tulenevalt homogeensed, tuleb tooted enne proovivõttu muuta homogeenseks segamise, raputamise või vedelikupumpadest läbilaskmise teel. Kui homogeenimine ei ole võimalik, tuleb erinevatelt sügavustelt võtta suurem arv üksikproove eesmärgiga
moodustada koondproov.
1.1 Proovide võtmine mahutitest
Proovide võtmiseks võib kasutada sukeldatavat proovivahendit (proovivõtuvahend
L02-01,
L02-02 ja
L02-03). Proovivõtuvahend lastakse luugi kaudu mahutisse, kuni see jõuab soovitud sügavusele; seejärel proovivõtuvahend avatakse ja seda hoitakse paigal kuni selle täitumiseni ning tõmmatakse siis välja. Kasutada võib ka vaakumpumpa (proovivõtuvahend
L01-01), kui proovi soovitakse võtta sügavuselt kuni 4 m, seejuures tuleb võtta arvesse vedeliku viskoossust. Nii ülemisest, keskmisest kui ka madalamast kihist tuleks võtta võrdne arv kohtproove. Mahutitest proovide võtmiseks võib kasutada ka
läbilõikest proovide võtmiseks mõeldud proovivõtuvahendit. Igast proovivõtukohast / igalt proovivõtutasandilt võetud üksikproovid kogutakse segamisanumasse ning pärast nende põhjalikku segamist saadakse
koondproov. Üksikproovide arv määratakse kindlaks soovitava koondproovi suuruse alusel. Pidage meeles, et vedeliku pinnal ja mahuti põhjas võib leiduda lisandeid ja/või jääkvett.
1.2 Proovide võtmine laevadelt, pargastelt ning mootorsõidukitest
Vedellasti vedamiseks ette nähtud laeva või pargase kogumaht on tavaliselt jagatud mitmeks iseseisvaks hoidlaks (osaks, sektsiooniks), mille suurus võib olla erinev. Proovide võtmine ja koondproovide moodustamine toimub samamoodi, nagu on kirjeldatud mahutitest proovivõttu käsitlevas osas. Mahuti igast osast võetakse sõltumatud proovid. Kui olete kindel, et laeva kõik mahutid sisaldavad sama toodet (ühesuguse kvaliteediga), võib kogu laeva hõlmava koondproovi moodustada kõikidest mahutitest võetud üksikproovide ühendamise teel.
Tsisternvaguneid ja tsisternautosid võib käsitada kui horisontaalseid silindermahuteid. Kui olete kindel, et tsisternvaguni või tsisternauto kõik sektsioonid sisaldavad sama toodet (ühesuguse kvaliteediga), võib kogu mahuti koondproovi moodustada nii, et segatakse kõikidest sektsioonidest võetud üksikproovid. Kui mahuti peal viibides ei ole võimalik võtta esindavat proovi, tuleb proov võtta mahuti tühjendamise või täitmise ajal
L06-01).
Väikesõidukite kütusepaagid vastavad ühele sektsioonile.
1.3 Proovide võtmine veopakenditest
Proovivõtuks võib kasutada vaakumpumpa (proovivõtuvahend
L01-01), pipetilaadseid proovivõtuvahendeid (proovivõtuvahend
L03-01) või muid asjakohaseid proovivõtuvahendeid proovivõtuvahend
L04-01 või proovivõtuvahend
L05-01.
Kui proove võetakse ainult ühest vaadist, siis valatakse
lõpp-proovid otse proovivõtuvahendist proovianumasse. Kui proove võetakse mitmest vaadist ja olete kindel, et nad kõik sisaldavad sama toodet, võetakse mitmest valitud vaadist (või vajadusele vastavalt kõikidest vaatidest) üksikproovid, mis seejärel segatakse anumas, et moodustada
koondproov.
1.4 Proovide võtmine vedelkütustest kütusejaamades
Proovid võetakse otse kütusepumbast, kasutades selleks tankurit. Enne proovivõttu tuleb eraldi mahutisse lasta vähemalt 4 l kütust, et kütusepumba voolik täituks värske kütusega. Lõpp-proovide jaoks ette nähtud proovianumad täidetakse otse kütusepumbast, kasutades lehtrit või pikendustoru, et vältida kütuse aurustumist. Vahutamise vältimiseks tuleks proovianumad täita aeglaselt. Proovianuma tohib täita ainult 80 % ulatuses selle mahust, et vedelikul oleks ruumi soojuspaisumiseks. Olenevalt sellest, millist liiki kütusest proovi võetakse, võivad proovianumad olla valmistatud metallist, klaasist või plastikust.
1.5 Proovide võtmine mahutites või mootorsõidukites paiknevatest vedelkütustest
Proovid võetakse kütusepaagi luugi kaudu, kasutades selleks sondilaadset proovivõtuvahendit või vaakumpumpa (proovivõtuvahend
L01-01). Proovid valatakse otse lõpp-proovide jaoks mõeldud proovianumasse. Kui proovivõtuks ei ole võimalik kasutada sondi või vaakumpumpa, võetakse proovid mõnel muul asjakohasel viisil.
1.6 Proovivõtt liikuvast lastist
Võimaluse korral saab mahtlastina veetavast vedelikust kõige esindavama proovi võtta ajal, kui vedelikku laaditakse välja või kui vedelik liigub kas raskusjõu mõjul või pumba jõul, nt kasutades proovivõtuvahendit
L06-01. Proove tuleb võtta kogu sisse- või väljalaadimise jooksul. Minimaalselt tuleb võtta kolm üksikproovi: laadimise alguses, keskel ja siis, kui laadimist hakatakse lõpetama, kuid nõutav üksikproovide arv ja proovide võtmise vaheline ajavahemik tuleb kindlaks määrata selle järgi, milline on laaditav kogus ja laadimiskiirus. Koondproov saadakse üksikproovide segamise teel. Lõpp-proovid saadakse koondproovist.
2. Proovide võtmine tahketest ainetest
Käesolevas osas kirjeldatakse proovide võtmist tahketest kaupadest, mis on pulbri, jämedate või peente osakeste või teradena või mõnel muul puistlastile iseloomulikul kujul. Puistlasti kujul esinevaid kaupu võib transportida pakendites või lahtise puistlastina (pakenditeta). Transpordi ja ladustamise ajal võivad sellised tooted olla pakendatud eri suuruses kottidesse jne. Pakendamata kujul võib neid kaupu vedada laevade ja kaubapargastega, raudteevagunites, veoautodes jne. Neid võidakse hoida tornhoidlates ja ladustamisplatvormidel.
2.1 Proovide võtmine pakendatud puistlastist
Kui te võtate proove, pange tähele, kas partii- ja seerianumbrid ja tootmisandmed erinevad. Kui kõikidel pakenditel on samad märgid ja numbrid, võite võtta vähem üksikproove.
Ülevaade saadetise suurusest ja sellest, kui palju tuleb proove võtta, on esitatud proovivõtukaardil vastavalt kauba liigile. Kaupade puhul, mille kohta ei ole proovivõtukaarti, kasutage järgmist tabelit:
| Pakendite arv | Proovivõtuks avatavate pakendite arv | Üksikproovi suurus | Koondproovi suurus | Lõpp-proovi suurus |
| 1-25 | 1 | Maksimaalselt 1 kg | Maksimaalselt 4 kg | 0,5 kg |
| 26-100 | 5 | Maksimaalselt 1 kg | Maksimaalselt 4 kg | 0,5 kg |
| Üle 100 | 10 | Maksimaalselt 1 kg | Maksimaalselt 20 kg | 0,5 kg |
Te peaksite veenduma, et läbivaadatavad kaubad kuuluvad ühte saadetisse. Kui kaubasaadetisi on mitu, tuleb neid kontrollida eraldi. Kontrollige, kas kaubad, millest kavatsetakse proove võtta, on pärit samast tootmispartiist. Kui tegemist on erinevate partiidega, tuleb neist proovid võtta eraldi. Koondproovi võib moodustada ainult samas saadetises sisalduvatest pakkidest. Võrdse suurusega üksikproovid võetakse transpordivahendis või laoruumides eri kohtades asetsevatest pakkidest. Proovid kogutakse segamisanumasse ning pärast nende põhjalikku segamist saadakse
koondproov mis jagatakse annusteks ja pannakse proovianumatesse.
Lõpp-proovi saamiseks kasutatakse
proovide jagamise süsteemi).
Koondproovi moodustamiseks ei tohi kasutada kahjustatud pakendiga pakkidest võetud proove. Sellised pakid tuleks panna kõrvale ning neid võib vajaduse korral eraldi läbi vaadata ja nende kohta võib koostada eraldi aruande.
Proovide võtmiseks võib tootest ja transpordimeetodist sõltuvalt kasutada mitmesuguseid vahendeid: odalaadne tsoonipõhine vahend (proovivõtuvahend
S01-01) pakendi läbistamiseks (proovivõtuvahend
S02-01), kühvel (proovivõtuvahend
S03-01), jmt.
2.2 Proovide võtmine puistlastist
Pakendamata kujul transporditavast puistlastist võetakse võrdse suurusega üksikproovid kolmest või enamast kohast kogu puistlastisaadetise ulatuses. Proovid kogutakse segamisanumasse ning pärast nende põhjalikku segamist saadakse
koondproov. Lõpp-proovi saamiseks kasutatakse
proovide jagamise süsteemi).
Ülevaade saadetise suurusest ja sellest, kui palju tuleb proove võtta, on proovivõtukaardil vastavalt kauba liigile. Kaupade puhul, mille kohta ei ole proovivõtukaarti, kasutage järgmist tabelit:
| Partii suurus [tonnides] | Üksikproovide arv | Üksikproovi suurus | Koondproovi suurus | Lõpp-proovi suurus |
| 1 - 5 | 7 | Maksimaalselt 1 kg | Maksimaalselt 7 kg | 0,5 kg |
| 5 - 500 | 2 proovi tonni kohta, kuid maksimaalselt 20 | Maksimaalselt 1 kg | Maksimaalselt 20 kg | 0,5 kg |
| Üle 500 | Maksimaalselt 40 | Maksimaalselt 1 kg | Maksimaalselt 40 kg | 0,5 kg |
Kui pakendamata kaupu transporditakse vagunites või veoautodes, võetakse proovid igast vagunist või osast. Sel juhul valitakse esindava proovi saamiseks teatavad punktid partii kõikidest osadest.
Vagunid ja veoautod kaaluga kuni 15 tonni
– 5 proovivõtupunkti
(keskel ja umbes 500 mm kaugusel külgedelt):
Vagunid ja veoautod kaaluga 15 kuni 30 tonni
– 8 proovivõtupunkti
Vagunid ja veoautod kaaluga 30 kuni 50 tonni
– 11 proovivõtupunkti
2.3 Proovide võtmine liikuvast veosest
Kui see on võimalik, siis kõige esindavama proovi saab puistlastist võtta sel ajal, kui seda laaditakse maha või paigutatakse ümber konveierite. Proove tuleb võtta kogu mahalaadimise või pealelaadimise jooksul. Minimaalselt tuleb võtta kolm üksikproovi mahalaadimise alguses, keskel ja siis, kui peale- või mahalaadimist hakatakse lõpetama; kui te otsustate, mitut üksikproovi te vajate ja millise vahemiku järel proove tuleks võtta, peaksite arvesse võtma kogu laaditavat kogust ja laadimiskiirust. Koondproov saadakse üksikproovide segamise teel. Lõpp-proovi saamiseks kasutatakse
proovide jagamise süsteemi).
2.4 Proovide võtmine jaemüügipakenditesse pakendatud toodetest
Jaemüügipakend on pakend, mis on spetsiaalselt valmistatud kauba müümiseks üksikisikule koduseks kasutamiseks.
Praktilistel kaalutlustel võib juhtuda, et te peate käsitama ka suuremat pakendit jaemüügipakendina, kuigi seda pakendit ei liigitata jaemüügipakendiks kombineeritud nomenklatuuri / TARICi kohaselt.
Nii võib juhtuda eelkõige ebaühtlaste toodete puhul, kui esindava proovi saamiseks tuleb võtta kogu pakk.
2.5 Kaubaartiklitest proovide võtmine
Kui kaubad on tükktooted (nt puit, keraamika- ja kivitooted, metallivalu või metall-lehed või tooted, nagu elektroonilised seadmed ja aparaadid), peaksite üldiselt võtma terve ühiku. Kui tooted on suured, siis toote esinduslik tükk eraldatakse (asjakohase tööriista, nt sae, kirve või tangidega) ning saadetakse laborisse uurimiseks. Suuri kaubaartikleid (nt metalltorusid või -lehti) võib testida kohe, kasutades mobiilset laborit või mobiilseid diagnostikaseadmeid.
3. Jäätmeproovide võtmine
Proovide võtmise ja analüüsimisega saab tõendada üksnes jäätmete koostist. Proovidega ei saa tõendada, et uuritav materjal on jääde; jäätme liigituse kinnitamiseks on vaja teha täiendav kontrollimine või asjaolude halduslik uuring.
Enne proovide võtmise alustamist on oluline sätestada eesmärk:
- Kas on kavas proove tõendina kasutada?
- Kas ja milliseid eeskirju on rikutud?
- Mida tõendab proovist tehtud analüüs?
- Kas proovi kasutatakse tõendamaks seda, et saadetis ei vasta määruse (EÜ) nr 1013/2006 (jäätmesaadetiste kohta) nõuetele?
- Kas tõendeid on kavas kasutada kohtus?
Teatud spetsiifiliste keskkonnaalaste eesmärkide korral on vaja üksikasjalikumalt proove võtta. Nende juhtumite kohta otsige spetsiifilisi keskkonnaalaseid proovivõtumeetodeid või küsige nõu spetsialistilt.
4. Gaasiproovide võtmine
Käesolevas jaos kirjeldatakse, kuidas võetakse proove mitmesugustest kemikaalidest, keemiatoodetest ja valmististest, mis on gaasilises olekus. Pidage meeles, et teatavatest kemikaalidest ei tohi proove võtta, sest need on väga ohtlike omadustega ning neist peavad proove võtma selleks volitatud isikud (nt alltöövõtja).
4.1 Proovide võtmine liikuvast kaubast
Kui toode kulgeb torujuhtmetes või muudes seadmetes, võib sinna paigaldada või võivad seal olemas olla kõrvalejuhtimiskanalid või möödavooluklapid, mille kaudu saab vastavalt toote liikumiskiirusele korrapäraste ajavahemike möödudes proove võtta. Sealt kogutakse teatud aja jooksul üksikproove proovivõtuanumasse (
metallist gaasiballoon M10) ja hiljem analüüsitakse proove laboris. Proove tuleb võtta kogu selle aja jooksul, mil partii liigub mööda proovivõtukohast, et saada esindav koondproov. Sõltumata kasutatavast proovivõtusondist tuleb tagada, et sond oleks toru läbilõike keskkohas või, kui see ei ole võimalik, 1/3 kaugusel toru läbimõõdust.
Näiteid proovide võtmisest torujuhtmetest (standardist EN ISO 3170)
4.2 Proovide võtmine silindritest ja sarnastest mahutitest
Te peate veenduma, et läbivaadatavad kaubad kuuluvad ühte saadetisse. Kui tegemist on mitme saadetisega, tuleb igast saadetisest võtta proovid eraldi. Üksikproovid võetakse saadetise igast mahutist juhusliku või süstemaatilise valiku alusel. Kui proov tuleb võtta ainult ühest mahutist, tuleb proov juhtida proovivõtuvahendist otse proovianumasse (gaasiballoon M 10). Kui proove võetakse mitmest vaadist ja te olete kindel, et need kõik esindavad identset partiid, võetakse mitmest juhuslikult valitud vaadist üksikproovid, mis seejärel segatakse segamisanumas, et saada koondproov.
4.3 Proovide võtmine mahutitest
Kui proov tuleb võtta ühest mahutist, tuleb proov juhtida proovivõtuvahendist otse proovianumasse. Kui proove võetakse mitmest mahutist ja te olete kindel, et need kõik esindavad identset partiid, võetakse mitmest juhuslikult valitud mahutist üksikproovid, mis seejärel segatakse segamisanumas, et saada koondproov. Sel viisil saadakse koondproov, mis esindab ainult ühte ajahetke.
4.4 Üldised märkused
Proovide võtmise seadmed (
gaasiballoon M10) tuleb puhastada sama gaasiga, millest proove võetakse. Üksikproovide arv lepitakse kokku kõigi asjaomaste isikutega, välja arvatud juhul, kui kasutatakse pidevat automaatset proovivõttu. Kui koostis ei ole täiesti ühtlane, tuleb ühtlustamiseks kasutada staatilist mikserit. Kasutatavate materjalide sobivus sõltub gaasist, millest proove võetakse. Üldiselt on soovitatav kasutada roostevaba terast. Klapipesad ja kolbide tihendid peavad olema valmistatud kasutamiseesmärgile vastavast sobivast (elastsest) materjalist. Söövitavate gaaside proovide jaoks on soovitatav kasutada polütetrafluoroetüleeniga (PTFE) või epoksüvaiguga kaetud balloone.
Üldiselt peavad proovidega kokkupuutuval materjalil olema järgmised omadused:
- see ei tohi läbi lasta ühtegi gaasi;
- imendumine selles peab olema minimaalne;
- koostisainete suhtes peab see olema keemiliselt inertne.
Eri materjalide kokkusobivus gaasi koostisainetega on näidatud järgmises tabelis:
Materjal
Gaas |
Roostevaba teras |
Al |
Ti |
PTFE |
Polüamiid |
Klaas |
| Süsihappegaas | x | x | x | - | x | x |
| Vingugaas | x | x | x | - | x | x |
| Karbonüülsulfiid | x | x | x | - | x | x |
| Heelium | x | x | x | - | x | x |
| Süsivesinikud | x | x | x | - | x | x |
| Vesinik | x | x | x | - | x | x |
| Vesiniksulfiid | - | - | x | x | x | x |
| Elavhõbe | - | - | x | - | - | x |
| Metanool | x | x | x | - | - | x |
| Hapnik | x | x | x | - | - | x |
| Tetrahüdrotiofeen | - | - | x | x | x | x |
| Tioolid | - | - | x | x | x | x |
| Vesi | - | - | x | - | - | x |
Klaas on väga inertne materjal, kuid puruneb kergesti ja on ebakindel proovide jaoks atmosfäärirõhust kõrgemal rõhul. PTFE on inertne, kuid ta võib olla adsorbeeriv. PTFE laseb läbi näiteks vett, heeliumi ja vesinikku.
Proove tuleks käidelda ja pakendada hästi ventileeritud kohas. Kui teave ei ole kättesaadav või kui teave (märgistus, ohu- ja ohutussümbolid, materjali ohutuskaardid, dokumendid) erineb sellest, mida te eeldate, tuleks kaupu käsitada ohtlikena. Anumad peavad olema valmistatud materjalist, mis on sobiv kemikaalide ohutuks säilitamiseks, ning anumad peaksid olema õhukindlalt suletud, et vältida pihkumist või niiskuse imendumist. Mahutid peavad olema puhtad ning ei tohi sisaldada ühtki ainet, mis võiks proovi saastada. Klaasanumad ei tohi olla surve all. Kõikidele proovianumatele peab olema kantud anuma maht, rõhk ja katsetamisrõhk. Proovianumad peavad suutma taluda vähemalt 1,5-kordset töörõhku. Proovianumaid ja asjaomaseid seadmeid tuleb kontrollida ja katsetada korrapäraste ajavahemike järel, tagamaks, et neist ei toimuks pihkumist. Palun tutvuge oma siseriiklike õigusaktide ja suunistega, mis käsitlevad töötervishoidu ja tööohutust.
Üldiselt:
- ärge kasutage lahtist leeki;
- ärge suitsetage;
- ärge kasutage seadmeid ja riistu, mis võivad tekitada sädemeid;
- ärge kasutage sädesüütega mootoreid;
- ärge kasutage seadmeid, mis töötavad temperatuuril, mis on kõrgem gaasisegu leektäpist;
- ärge kasutada kemikaale, mis võivad tekitada tugeva reaktsiooni gaasiga;
- ventilatsioon peab olema piisav, et vältida tuleohtliku segu tekkimist õhus.