Esineb erinevaid olukordi, kus teil võib olla vaja töötada kõrgustes. Seda võib ette tulla sadamas või dokis, laeva pardal, lennujaamas või ettevõtja valdustes või muudes tundmatutes asukohtades. Ohud on neis ühesugused ning te peate rakendama vajalikke ohutusabinõusid. Kui te ei ole kindel, et te saate tööd teha ohutult, siis ei tohiks te tööd alustada enne, kui olete veendunud, et kasutusel on asjakohane varustus ja rakendatud on nõuetekohased ohutusabinõud.
1. Mida tähendab töötamine kõrgustes?
Kõrgustes töötamine tähendab töötamist mis tahes kohas, kus vajalike ohutusabinõude puudumise korral võite te kukkuda ja end vigastada.
Kui te:
- töötate maapinnast kõrgemal,
- võite kukkuda kõrgemalasetseva objekti äärelt (sõiduk, konteiner või lastiruum) või
- võite kukkuda maapinnalt põrandas olevasse avausse või maapinnas asuvasse auku,
siis on tegemist kõrguses töötamisega ehk olukorraga, kus te võite kukkuda ühelt tasandilt teisele.
Kõrgustes töötamine võib hõlmata järgmist:
- juurdepääsemine maantee- või raudteesõidukil või konteineril asuvale laadimiskohale;
- töötamine tsisternautodel või -vagunitel, laevadel või konteineritel (et kontrollida lastiluuke);
- redelite või treppredelite kasutamine, et pääseda laevadele, tsisternidele, tornhoidlatele ja säilituskastidele;
- erinevate tööplatvormide, näiteks tellingute, torntellingute, korvtõstukite, käärtõstukite ja poodiumide kasutamine.
2. Milliseid ohutusabinõusid tuleb tarvitusele võtta?
Pidage meeles! Töötamine kõrgustes võib olla ühekordne tegevus või osa teie igapäevatööst. Te peate välja selgitama kõik ülesanded, mis nõuavad kõrgustes töötamist, nii et te saaksite neid ohutult täita. Vigastuste vältimiseks kõrgustes töötamise korral on oluline viia läbi riskihinnang, mille alusel te saate võtta tarvitusele asjakohased ohutusabinõud.
Riskihinnangud ja tööohutusjuhised peaksid olemas olema kõigi tegevuste jaoks, mis hõlmavad kõrgustes töötamist.
3. Kas kõrgustes töötamise vajadust saab vältida?
Teatavates olukordades ei pruugi olla võimalik vältida kõrgustest töötamist. Lasti tuleks siiski alati kontrollida ning sellest proove ja näidiseid võtta selleks sobivas kohas. Tavaliselt tähendab see, et kaubad tuleks konteinerist või maanteesõidukist välja võtta ja asetada tasasele põrandapinnale, vältides seeläbi vajadust töötada kõrgustes.
Tundmatus asukohas või olukorras töötamise korral peaksite te riske hoolikalt kaaluma ning mitte jätkama lasti kontrollimist ning sellest proovide ja näidiste võtmist seni, kui te olete kindel tegevuse ohutuses.
4. Kas kukkumist saab vältida?
Jah. See on võimalik, kui te:
- kasutate olemasolevat töökohta, mis on juba turvaline, nt ümbritsetud alaliste kaitsepiirete või rinnatistega, või sellist seadet või varustust, mille ümber on juba kinnitatud alaline piire;
- kasutate nõuetekohaseid töövahendeid. Kui te ei saa olemasolevat töökohta kasutada, kaaluge võimalust kasutada töövahendeid, mille abil vältida inimeste kukkumist. Torntellingud, poodiumid, korvtõstukid ja käärtõstukid on levinud näited sel eesmärgil kasutatavatest töövahenditest, sest nende tööplatvormidel on kaitsepiirded.
Töökohale pääsemiseks ei tohi kasutada improviseeritud vahendeid – nt kahvellaaduriga ülestõstetud kaubaalus.
- Kui teil on vaja korrapärast juurdepääsu, näiteks tsisternautode või -vagunite peal asuvate lastiluukide kontrollimiseks, siis peaksite te kaaluma spetsiaalse juurdepääsuplatvormi paigaldamist.
Kui te töötate tsisternauto või -vaguni peal, kasutades liiklusvahendi külge paigaldatud juurdepääsu, kontrollige alati, kas:
- redel on turvaline ja kõik lahtikäivad osad paigale lukustatud;
- ülemised kaitsepiirded on üles tõstetud ja turvalised;
- teil on asjakohased jalanõud. NB! Märja või külma ilma või mahavoolanud aine korral võivad metallpinnad olla eriti libedad.
Võimaluse korral vältige kinnitamata või toestamata redelite või treppredelite kasutamist.
- Ajutine redel tuleks võimaluse korral ülalt kinnitada või kolleeg peaks selle alumist otsa kinni hoidma.
- Redel peab vastama ametlikule standardile, et see kannataks välja inimese ja mis tahes varustuse kaalu.
- Redel peab olema paigutatud kindlalt ja õige nurga all (nurk on sageli märgitud redeli küljele).
- Kui kukkumise vältimiseks ei saa meetmeid võtta, peate püüdma ohtu vähendada, vähendades kõrgust ja/või leevendades tagajärgi.
Mõtelge hoolikalt läbi, kuidas te proovivõtuvahendeid kannate ja proovid võtate.
- Redeli kasutamisel peaks teil alati olema redeliga kolm kontaktipunkti. Üles ronides ja alla laskudes peavad mõlemad käed olema vabad.
- Kui peate juurdepääsuks kasutama redelit, peate leidma turvalise viisi proovivõtuvahendite ja proovianumate kandmiseks. Nende kandmiseks võib kasutada seljakotti või need võib pärast turvalisele platvormile jõudmist köie abil üles tõmmata.
- Kui proov on vaja võtta redelil, mitte platvormil seistes, võib teil olla võimalik põlvele toetuda või kallutada oma keha redeli vastu, kuid soovitatav on kasutada redeli külge kinnitatud rakmeid.
5. Kas kukkumise tagajärgi saab minimeerida?
Enne kui võtate meetmeid, mille abil saab üksnes tagajärgi minimeerida või piirata, peate püüdma kukkumist vältida ja ennetada.
- Selliste meetmete üks näide on ohutusvõrgud, sest need peaksid minimeerima vigastuste riski kukkumise korral.
- Rakmed või kukkumise peatamise varustus minimeerivad samuti vigastusi, kuid nõuavad spetsiaalset paigaldamist ja väljaõpet.
6. Milliseid täiendavaid meetmeid on vaja võtta kukkumisohu vähendamiseks?
Kui te kasutate mis tahes varustust, mis on ette nähtud kõrgustes töötamiseks, peate te ühtlasi veenduma järgmises:
- see varustus vastab rahvusvahelistele standarditele või Euroopa standarditele;
- seda varustust kontrollitakse korrapäraselt ja seda hoitakse heas korras;
- seda varustust kasutavad isikud on saanud väljaõppe selle ohutu kasutamise kohta; ning
- töö üle tehakse järelevalvet eesmärgiga kontrollida, et tööd tehakse ohutult.
Redelite või treppredelite tavapärane kasutamine ei hõlma meetmeid kukkumise vältimiseks või tagajärgede minimeerimiseks. Sellepärast peate te suutma näidata, et alternatiivse varustuse kasutamine ei olnud otstarbekas, sest tegemist on väheriskantse ja lühikest aega kestva ülesandega.
7. Kas te olete kindlaks teinud kergesti purunevate pindade olemasolu?
Te peate olema eriti teadlik kõigist kergesti purunevatest materjalidest sellisel alal või selle läheduses, kus te töötate kõrgustes, sest need materjalid suurendavad riski. Kergesti purunev pind võib puruneda, kui keegi sellel tööd teeb või sellele kukub. Tavalised näited sellistest pindadest on kiud- ja asbesttsemendist katuseplaadid ja paljud katuseaknad, kuid samuti ka puistmaterjalidest moodustunud näiliselt stabiilsed sillad tornhoidlates.
Veenduge, et te:
- väldite vajadust töötada kergesti purunevatel pindadel või nende läheduses või selliseid pindu ületada, nt tehes tööd altpoolt, kasutades selleks torntellinguid, või ülevalt, kasutades selleks korvtõstukit;
- ennetate kukkumist, kasutades kergesti puruneva asbesttsemendist katuse ületamiseks liikumatult kinnitatud ja turvapiiretega varustatud käiguteid või kasutades kergesti puruneval pinnal või selle läheduses töötamiseks sobivaid turvapiiretega varustatud tööplatvorme;
- minimeerite kukkumise tagajärgi, kasutades võrke, õhkpatju või kukkumise peatamise varustust.
8. Kas kõrgustes töötamisega kaasnevad muud riskid?
Tuleb meeles pidada, et kõrgustes töötamisega võivad suureneda ka muud riskid:
- Ligipääsu tagamise seadmed võivad teid viia madalate lagede või muude konstruktsioonide lähedale. Enne selliste seadmete kasutamist veenduge alati ohutuses ja kandke peakaitsevahendeid.
- Libisemisoht. Pinnad võivad olla ohtlikud ka seetõttu, et neile on kogunenud vett, jääd või pihkunud materjale.
- Komistamisoht. Juurdepääsu tagamise seadmete külge võib olla kinnitatud kaableid, köisi või muid komistamist põhjustavaid esemeid.
- Elektrilöögi oht. Juurdepääsu tagamise seadmed võivad teid viia elektriõhuliinide lähedusse. Metalltornid või muud seadmed tuleb hoida õhuliinidest ohutus kauguses, olenemata kasutatavast pingest.
