Tööohutus laevadel ja muudel veesõidukitel
Töötervishoid ja tööohutus

Tavaliselt ei peaks teil olema vaja lasti läbi vaadata või proove ja näidiseid võtta laeva pardal, kuid kui te seda teete, siis veenduge, et kapten, laevapere ja kõik teised läheduses asuvad töötajad on teie kavatsusest teadlikud. Käesolevate suuniste eesmärk on anda kõigest ülevaade ohutusriskidest, millega te võite kokku puutuda laevadel ja muudel veesõidukitel töötades.

• Te peaksite neist ohtudest teadlik olema ja vältima ohtlikke olukordi.
• Te ei tohiks ilma eriloata ja vajaduse korral ka järelevalveta siseneda laeva mis tahes piirkonda, mis ei ole üldkasutatav.
• Kui kindlaksmääratud ohtu ei ole võimalik vältida, ei tohiks te kontrolli jätkata ilma asjakohase koolituse, asjakohaste juhiste ja vajaduse korral kapteni või laevaomaniku asjakohase loata.

Te peaksite alati järgima oma siseriiklikke õigusakte ja juhiseid.

Riskihinnangud ja tööohutusjuhised peaksid olema laevadel või muudel veesõidukitel töötavale personalile kättesaadavad.

Ohutusvahendid peavad olema kättesaadavad ja neid tuleks kanda. Ohutusvahendid võivad hõlmata järgmist:

• märguriietus;
• päästevestid ja/või kuivad kummiülikonnad;
• kindad;
• kombinesoonid;
• libisemisvastase ja antistaatilise tallaga jalanõud (tavaliselt varbakaitsega);
• kaitsekiivrid;
• sädemeohutu taskulamp või töölamp (seade, mida on ohutu kasutada tuleohtlikus keskkonnas).

Kui te peate sisenema suletud ruumidesse, on vaja täiendavat erivarustust (ja väljaõpet ohutusvahendite kasutamiseks), mis hõlmab järgmist:

• personaalne häiresüsteem (hõlmab liikumisandureid ja annab märku, kui isik on teadvuseta);
• personaalne alarmiga varustatud mitme gaasi detektor (avastab erinevaid mürgiseid gaase);
• sädemeohutu raadio-/sideseade;
• suletud ruumides kasutamiseks mõeldud päästevarustus (suruõhusüsteemi toitega hingamisaparaat);
• kaitserakmed ja päästeliin ning asukoha kindlaksmääramise liin;
• manuaalne ja automaatne elustamisaparaat (MARS).

Enne suruõhusüsteemi toitega hingamisaparaadi kasutamist on vaja läbi teha tervisekontroll, koolitus ja korrapärane kordusõpe.

Käesolev osa sisaldab juhiseid, kuidas minna laeva pardale ohutult. Õigusnormide kohaselt peab laevakapten tagama ohutu viisi laevale minekuks ja sealt lahkumiseks kõigile, kellel on pardal viibimiseks seaduslik õigus. See hõlmab ka tööülesandeid täitvaid tolliametnikke.

Tavaliselt pääseb laevale pardatrepi või maabumissilla kaudu, mis peavad olema kindlalt kinnitatud. Kui maabumissild läheb üle vee, peavad olema paigaldatud ohutusvõrgud.

Te ei tohi kunagi proovida minna laevale enne, kui te ei ole veendunud, et see on ohutu. Pardatrepid või maabumissillad on sageli libedad või kaetud jääga. Libisemisvastase tallaga kaitsejalatsid vähendavad õnnetusriski, kuid te peaksite ikkagi ettevaatlik olema – seda eriti pimedas. Lisaks allpool esitatud juhistele peaksite te tutvuma ka kõrgustes töötamist käsitleva osaga.

Kui te lähete laevapardale kailt, peaksite te kasutama selleks ette nähtud pardatreppi või maabumissilda. Enne nende kasutamist kontrollige järgmist:

• kas pardatrepp või maabumissild on nõuetekohaselt monteeritud ja kinnitatud;
• kas pardatrepp või maabumissild on paigutatud ohutu nurga alla ja ulatub 1 meeter üle pinna, kuhu te lähete;
• kas paigaldatud on ohutusvõrgud, kui te lähete üle vee;
• parvlaeva pardale peaksite te minema maabumissilla kaudu, välja arvatud juhul, kui veeremiramp on ainus viis pardale saamiseks;
• kui laevatekid on kai tasandist madalamal, peavad laeval olema asjakohased juurdepääsuvahendid. Ärge üritage pardale hüpata – te võite libiseda või kukkuda;
• pidage meeles, et loodetealal asuvad laevad võivad tõusta kõrgemale või vajuda madalamale teie saabumise ja lahkumise vahepeal, nii et juurdepääsutee võib muutuda, näiteks olla järsem või mitte ulatuda korralikult kailt pardale. Kahtluse korral paluge kaptenil või vastutaval tekiohvitseril tagada selle ohutus.

Ühe laeva pardalt teisele minek võib olla eriti ohtlik. Võimaluse korral püüdke seda üldse vältida. Ärge püüdke seda kunagi teha siis, kui laev liigub. Kui see on siiski vajalik, siis tavaliselt peab ohutu juurdepääsu teisele laevale tagama välimine laev (s.t dokist kaugemal seisev laev). Erandiks on olukord, kus välimise laeva vabaparras on palju madalam (s.t tekk on palju madalam, nii et pardalepääsemiseks tuleks ronida), ning sel juhul vastutab ohutu juurdepääsu tagamise eest kõrgema vabapardaga laev. Selleks tuleb tavaliselt kasutada nöörredeleid ning see on ainus olukord, kus te peaksite neid pardalepääsuks kasutama. Kasutage nöörredelit ainult siis, kui teile on näidatud, kuidas seda teha ohutult.

Pidage meeles! Ühe laeva pardalt teisele minnes peate te alati kandma päästevesti ning olema eriti ettevaatlik – seda eelkõige halva ilma korral.

Ärge kasutage laevale pääsemiseks kaasaskantavat redelit. Kui te peate siiski sellist redelit kasutama mingil muul põhjusel, peab see redel olema korraliku konstruktsiooniga, hästi hooldatud ja piisavalt tugev (kasutada ei tohi redeleid, mis on mõeldud koduseks kasutamiseks). Samuti võtke tarvitusele järgnevad ohutusabinõud:

• libisemise vältimiseks kindlustage redel mõlemast otsast;
• veenduge, et redel ulatub vähemalt 1 meeter üle selle koha, kuhu te püüate jõuda, ning ärge hoidke ronides asju käes;
• tööriistad kinnitage tööriistavööle ning muu varustus paigutage õlakotti;
• üles ronides või alla tulles olge alati näoga redeli poole;
• ning liikuge mööda redelit aste astme haaval.

Olge eriti ettevaatlik, kui te kannate kaitseriietust – näiteks päästevesti või kaitsekiivrit –, juhul kui need peaksid redelipulkadesse takerduma.

Kandureid kasutab aeg-ajalt personal, kes läheb mobiilsete avamere puurtornide pardale. See on üks ohtlikumaid juurdepääsuviise ning seda tohivad kasutada vaid need, kes on saanud selleks vastava väljaõppe. Naftatööstus võib aidata koolitada kogu ametlikku personali, kes peab neid kandureid tõenäoliselt kasutama. Kõik selliste kandurite kasutamist hõlmavad tegevused tuleb hoolikalt planeerida ja nende üle tuleb teha põhjalikku järelevalvet. Kui te olete minemas mobiilse avamere puurtorni pardale sellise kanduri abil, siis te peaksite:

• teadma, kuidas platvormile minek toimub ja olema veendunud selle ohutuses;
• kandma päästevesti ja mis tahes muud kaitseriietust, mida te vajalikuks peate või mille kandmist peab vajalikuks teie ülemus;
• veenduma, et ootel olev laev ja päästepaat on stardivalmis;
• järgima kõiki juhiseid, mida teile annab platvormile mineku üle järelevalvet tegev isik.

Sellist meetodit ei tohi platvormile minekuks kasutada halva (tormise) ilmaga.

Mõned ohud on laeva kõikide piirkondade puhul ühised. Putukad on väga ellujäämisvõimelised ja neid võib leida peaaegu kõikjal, rotte on leitud lastiruumidest ning inimesed võivad määrdunud esemeid visata igale poole ja neid ei tohiks kinnasteta puutuda.

Laevaseadmed: Ärge kunagi proovige kontrollida pardal mis tahes seadet, kui te ei ole eelnevalt konsulteerinud vastutava isikuga. Ohutusvahendite, navigatsiooniseadmete või elektrisüsteemide oskamatu käsitsemine võib mõjutada laeva merekõlblikkust, seades ohtu reisijate ja laevapere ohutuse. Te paneksite toime kuriteo.

Reisijatele ette nähtud alad ja laevapereruumid: Otsides läbi neid alasid, olge ettevaatlik, sest polstris võivad peituda teravad esemed. Kui te eemaldate mõne ohutusvahendi, näiteks päästevesti, peate te selle enne laevalt lahkumist tagasi panema.

Pagasiriiulid ja hoiukapid: Hoiduge ohtlike kemikaalide ja seadmete eest. Kui te ei ole kindel, mida ala sisaldab, siis kõigepealt teostage vaatlus ning paluge laevaperelt abi.

Tualetid: Lisaks potentsiaalsetele terviseohtudele (näiteks äravisatud hüpodermilised süstlanõelad jmt) võib tualettides kokku puutuda sööbivate puhastuskemikaalide ja desinfektsioonivahenditega. Kui te peate neid alasid läbi otsima, kandke asjakohast kaitseriietust ja -varustust, eelkõige kindaid, ning peske pärast viivitamatult käsi.

Kambüüsid: Elektrilised köögiseadmed toimivad kõrgepingega ja võivad olla väga kuumad. Olge ettevaatlik, sest prügikottides ja -kastides võib leiduda klaasikilde. Mõni laev on varustatud kambüüsiliftidega. Need on eriti ohtlikud ning neid ei tohiks kasutada teatud piirkonda sisenemiseks.

Lastiruumid: Lastiruumid võivad olla eriti ohtlikud, eelkõige lastimise või lossimise ajal. Enne sisenemist küsige selleks luba. Kandke sobivat kaitseriietust ja kaitsekiivrit. Olge eriti ettevaatlik, sest last võib olla reisi jooksul paigast liikunud, eriti kui meri on olnud tormine.

Pidage meeles! Sellises ohtlikus keskkonnas töötamisel järgige oma siseriiklikke õigusakte ja juhiseid.

Laeva pardal eksisteerivad väga erineva tõsidusastmega ohud. Laeva pardal peaksite te lasti läbi vaatama ning sellest proovid ja näidised võtma ainult muude võimaluste puudumisel. Enne mõnda keskkonda sisenemist on vajalik põhjaliku koolituse läbimine. Te ei tohiks kunagi tööd alustada, ilma et oleksite sellest eelnevalt teavitanud laevakaptenit või vastutavat tekiohvitseri.

Allpool on loetletud mõned peamised ohud:

Oht	Vastumeede
Üksi töötamine: Valitseb oht, et üksi töötades võite te jääda kuhugi kinni või saada vigastada ega suuda abi kutsuda.	Üksi töötamine: Vältige üksi töötamist, kuid kui te peate seda siiski tegema, pidage tihedat sidet isikuga, kes vastutab teie ohutuse kontrollimise eest, ning enne töö alustamist andke alati kellelegi teada oma kavatsustest ja asukohast. Ärge unustage kontrollida oma raadiosaatjat enne kontorist lahkumist.
Valgustus: Piisava valgustuse peab tagama laevakapten, kuid alati ei ole see võimalik.	Valgustus: Kui piisav valgustus puudub (näiteks luukide või uste avamise abil), võib kasutada sobivat sädemeohutut taskulampi või töölampi.
Libisemine ja kukkumine: Laevatekk võib olla märg või kaetud nafta- või kalajääkidega, mis suurendab libisemise ohtu.	Libisemine ja kukkumine: Kandke sobivaid antistaatilise ja libisemisvastase tallaga kingi/saapaid. Olge eriti tähelepanelik tekiseadmete läheduses, kus võib olla maha läinud määrdeained, või juhul, kui on ilmnenud lastist pihkumine.
Masinad: Laeva ankrus oleku ajal võidakse kasutada erinevaid masinaid, sealhulgas: ventilatsiooniseadmeid; generaatoreid; vintse; lastimisseadmeid, sealhulgas kahvellaadureid, kraanasid, konveierilinte või lifte.	Masinad: Hoidke ohutusse kaugusesse liikuvatest masinatest ning kandke märguriietust ja kaitsekiivrit. Pidage meeles! Operaatori vaateväli võib olla piiratud, seda eelkõige lastiruumis. Te peate järgima kõiki laevaohvitseride või laevapere juhiseid. Pidage meeles! Loodetealal võib osutuda vajalikuks kinnitustrosside pidev kohandamine vintside abil. Hoidke nende toimingute ajal ohutusse kaugusesse.
Asbest: Tänapäevased laevad ei tohiks sisaldada mis tahes ohtlikku asbesti, kuid vanemate laevade puhul võib seda leida tuletõkkematerjalidest või soojustusest.	Asbest: Olge eriti tähelepanelik, kui viibite vanematel laevadel või leebemaid standardeid kohaldavates riikides registreeritud laevadel. Ärge puutuge torude isolatsiooni või muud isolatsiooni. Kui te arvate, et valitseb oht, lahkuge piirkonnast viivitamatult ja teavitage laevakaptenit.
Laevaseadmed: Teile võidakse pakkuda võimalust kasutada laeval olevaid ohutusvahendeid. Te ei tohiks neid siiski kasutada, välja arvatud juhul, kui te olete saanud vastava väljaõppe ning te olete veendunud, et need seadmed on töökorras.	Laevaseadmed: Laevakapteni pakutud seadmete kasutamine ei tohiks olla vajalik. Vajaduse korral tuleks alati kasutada ametlikku varustust, olles eelnevalt saanud asjakohase väljaõppe.
Külmhoidlad: Külmhoidlad võivad olla varustatud iselukustuvate mehhanismidega ning neis võib valitseda spetsiaalne keskkond kaupade säilitamiseks. Sageli hoitakse kaupu temperatuuril -25 °C või madalamal temperatuuril.	Külmhoidlad: Paigutage keegi alati ukse taha, et ta saaks kutsuda abi, kui te peaksite raskustesse sattuma. Enne sisenemist kontrollige, et hapnikku oleks piisavalt ning et hoidlas ei ole ohtlikke gaase. Kandke isolatsioonriietust, et kaitsta end külma eest. Piirake külmhoidlas viibimise aega, et olla kindel, et teie kehatemperatuur ei lange liiga madalale.
Kokkupuude nafta- ja muude pihkumistega: Te võite kokku puutuda nafta pihkumise või lastist pihkumisega. Nafta või last võivad olla ohtlikud kokkupuutel ja sissehingamisel.	Kokkupuude nafta- ja muude pihkumistega: Kui te näete, et midagi on maha sattunud või et mahutist midagi pihkub, siis kontrollige, kas aine on kindlaks tehtud. Kui pädev isik ei ole seda täiesti ohutuks tunnistanud, eemalduge koheselt ja teavitage kaptenit. Vältige mis tahes kokkupuudet pihkunud ainetega, isegi kui need on tunnistatud ohutuks, sest teie nahal võib tekkida allergiline reaktsioon. Mis tahes sümptomite tekkimisel otsige asjakohast arstiabi. Pidage meeles! Isegi need kemikaalid, mis eraldiseisvalt on ohutud, võivad üksteisega (või keskkonnas sisalduva veeauruga) reageerida, tekitades mürgiseid aure või eritades kuumust, mis on piisav vigastuse või tulekahju põhjustamiseks.
Ülemäärane müra: Ankrus seisval laeval võib töötada palju mürarikkaid masinaid, sealhulgas: ventilatsiooniseadmed; generaatorid; vintsid; lastimisseadmed, sealhulgas kahvellaadurid, kraanad, konveierilindid või liftid. .	Ülemäärane müra: Te peaksite hindama riski ja piirama kokkupuudet müraga või kasutama kaitseks kõrvaklappe. Pikaajaline kokkupuude isegi tagasihoidliku müratasemega võib kahjustada kuulmist. Pidage meeles! Ülemäärane müra võib takistada suhtlust või vähendada teie teadlikkust muudest ohtudest.
Suletud ruumid: Nagu eespool öeldud, võivad laeva pardal asuvad suletud ruumid, sealhulgas: ballastitankid, laoruumid, lastiruumid ja -tankid ning mootori- ja masinaruumid, kujutada endast mitmeid ohte, sealhulgas võib seal kokku puutuda mürgiste aurude ja ainetega.	Suletud ruumid: Ärge mitte kunagi sisenege suletud ruumi ilma asjakohase koolituse ja varustuseta. Enne suletud ruumi sisenemist tuleb alati hinnata riski ja küsida luba kaptenilt või vastutavalt tekiohvitserilt.