Kätekaitsevahendid
Töötervishoid ja tööohutus

Kätekaitsevahendid on mõeldud kaitseks rea ohtude eest, sealhulgas järgneva eest:

• sisselõiked ja marrastused;
• äärmuslikud temperatuurid;
• nahaärritus ja dermatiit; ning
• kokkupuude mürgiste või sööbivate ainetega.

Tõenäolistest ohtudest sõltuvalt on saadaval erinevat liiki kaitsevahendeid. Kõige levinum vorm on kindad, mida valmistatakse väga paljudest eri materjalidest. Kaitsekreemid on samuti üks kätekaitsevahendite liik ning neid võib kasutada ka nahahügieeni tagamiseks.

Pidage meeles! Kaitsekreemid ei paku head kaitset nahaärrituse ja dermatiidi vastu, mis võib tekkida õlide ja muude kemikaalidega kokkupuute tulemusena. Kaitsekreeme ei tohi kasutada kinnaste asemel, kuid neid tohib kasutada täiendava kaitsevahendina. Selleks et kaitsekreem oleks tõhus, tuleb see kanda puhastele kätele ning sellega tuleb katta ka randmed ja käsivarred enne kinnaste kättepanemist.

Kinnaste liik	Mille eest need kindad kaitsevad?
Ühekordselt kasutatavad polüetüleenkindad	Saastumine uimastite analüüsi tegemisel, naha värvumine
Ühekordselt kasutatavad, muust materjalist kui lateksist kindad (meditsiinilised kindad), nt nitriilkindad	Saastumine uimastite analüüsi tegemisel, naha värvumine, nakkushaigused (nt hepatiit)
PVC-kindad	Diisliõli ja muud kütteõlid, mõned üldlevinud kemikaalid
Pikarandmelised PVC-kaitsekindad (50 cm / 60 cm)	Vt eelmist
Kummist valatud pikarandmelised kaitsekindad / tööstuslikuks kasutamiseks mõeldud kindad (sobivad lennukite tualettide, masinaruumide jne käsitsi läbiotsimiseks)	Väljaheited, desinfektandid ja kodukeemia, diisliõli ja muud kütteõlid
Nahast peopesaosaga puuvillased kindad (sobivad lasti läbivaatamiseks ja läbiotsimiseks)	Pinnud, marrastused ja väiksemad sisselõiked (nt karedatest või teravatest servadest põhjustatud sisselõiked)
Vastupidavad nahast ja aramiidkiust kindad	Sisselõiked ja marrastused (teravad esemed)
Nailonkindad (laevade pardale minemiseks jne)	Libisemisevastane peopesaosa tagab hea haarduvuse ja piiratud kaitse

Hoiatus! Kindaid tuleb nõuetekohaselt hoiustada ja korrapäraselt välja vahetada. Nii looduslik kui ka tehiskummi lagunevad aja jooksul ja ei pruugi tagada nõuetekohast kaitsetaset.

Proovide võtmise eesmärgil toimuv kokkupuude kemikaaliga peaks olema lühiajaline, kuid oluline on mõista kinnastega seotud ohtusid ja võimalusi. Tavaliselt kasutatakse järgmisi mõisteid:

• „imbumine“ – protsess, mille käigus kemikaal liigub läbi kinda molekulaarsel tasandil. Imbumismäär näitab, kui kaua võib kinnast kanda. Parim on madala imbumismääraga kinnas;
• „läbitungimine“ – kemikaali vool läbi pisiavade, õmbluste või muude kindadefektide;
• „lagunemine“ – kaitsekinda üht või mitut füüsikalist omadust kahjustav muutus kemikaaliga kokkupuute tagajärjel;
• „läbimisaeg“ – ajavahemik kinda esimesest kokkupuutest kuni kemikaali tuvastamiseni kindas. See on märgitud keemilise ühilduvuse tabelis. Kemikaalikindla kinda läbimisaeg peaks olema üle 30 minuti.

Kinnaste käest võtmisel on oluline vältida tahtmatut kokkupuudet kemikaaliga.

Kemikaalide eest kaitsvad kindad peavad vastama standardile EN 374, milles on sätestatud erinevad kaitsetasemed.

Kaitse põhitase: veekindlus ja kaitse bioloogilise saastumise eest	Tüüp A: kaitsekinnas, mille imbumiskindlus on vähemalt 6 kemikaali testimisel vähemalt 30 minutit iga kemikaali puhul	Tüüp B: kaitsekinnas, mille imbumiskindlus on vähemalt 3 kemikaali testimisel vähemalt 30 minutit iga kemikaali puhul	Tüüp C: kaitsekinnas, mille imbumiskindlus on vähemalt 1 kemikaali testimisel vähemalt 10 minutit

Peaksite kontrollima, kas kinnas pakub asjakohast kaitset asjaomase kemikaali eest ja kas on piisavalt aega proovide võtmiseks.

Eri liiki kaitse märgistused on sätestatud järgmistes standardites:

EN 388 mehaaniline kaitse hõõrdumise ja sisselõigete eest	EN 407 kaitse tule/kuumuse eest	EN 511 kaitse külma eest	EN 16350 elektrostaatiline kaitse
			(märgistust ei ole täpsustatud)

Te peate alati kasutama kätekaitsevahendeid, kui töö tegemisega on seotud mis tahes vigastuse või haigestumise risk.

Kui ettevõtja valdustes on kätekaitsevahendite kandmine kohustuslik, antakse sellest tavaliselt teada siin esitatud märkidega sarnaste märkide abil. Enamikul juhtudel mõeldakse kätekaitsevahendite all kindaid, välja arvatud juhul, kui on oht, et need võivad jääda seadmetesse kinni või kui on oluline säilitada teatav liikuvus.

PVC-kindaid ei tohiks kasutada väga madala temperatuuri korral, sest siis võivad kindad jäigaks muutuda.

Rasked nahkkindad või puuvillased kindad võivad pikaajalisel kandmisel muutuda ebamugavaks, eelkõige soojas keskkonnas.

Kindad ei paku kaitset randme- või käsivarre piirkonnale. Kui on oht neid kehaosi vigastada, tuleks kanda pikarandmelisi kaitsekindaid ning toppida need otsapidi muu rõivastuse varrukatesse. See vähendab vedelike valgumist piki käsivart kindasse.

Kemikaalide käsitsemisel peab kokkupuude olema minimaalne. Kuigi ohutuskaart võib soovitada kasutada kindaid, võivad need kaitsta vaid piiratud aja jooksul. Kemikaal võib kinda lagundada või kindasse imbuda isegi üsna lühikese aja jooksul. Kahtluse korral küsige nõu või kasutage proovide võtmiseks koolitatud töötajaid või alltöövõtjaid.

Enamikku kindaid saab hoida heas korras, kui neid puhastada ja säilitada vastavalt tootja juhistele. Teatavate kinnaste kasutusiga saab pikendada järgmiste spetsiaalsete juhiste järgimisega:

• PVC-kindaid tuleks hoida puhtana, pestes korrapäraselt nende välispinda – kui kindad määrduvad, väheneb nende tõhusus.
• Looduslikust kummist kindad (latekskindad) saavad kergesti kahjustada. Vältige nende kokkupuutumist õlide, rasva, tärpentini või muude lahustitega. Te peaksite samuti:
  • pesema neid seebi ja veega, kui neid on kasutatud tugevatoimeliste hapete või leeliste käitlemiseks;
  • hoidma neid kasutamiskordade vahepeal vastupidavas konteineris kuivas ja jahedas kohas;
  • enne kinnaste kättepanemist veenduma, et teie käed on puhtad ja kuivad;
  • pesema kindaid korrapäraselt seestpoolt seebi ja veega – ning laskma neil täielikult kuivada; ning
  • vältima nende kandmist kauem, kui tingimata vajalik.