Suits ja udu
Töötervishoid ja tööohutus

Suits tekib aine töötlemisel (nt kuumutamisel). Mõni suits on kõigest ärritava toimega, samas muu suits võib olla mürgine.

Udu moodustub aine osakestest, mis levivad tilkadena õhu kaudu (tavaliselt veepõhine). Udu võib settida põrandale, muutes selle libedaks, ja vähendada nähtavust, settides akendele ja valgustitele.

Suitsu ja uduga võite te kokku puutuda paljudes kohtades, millest kõige levinumad on:

• süsinikdioksiid õlle- ja piiritusetehastes (tekib kääritamisprotsessi tulemusel);
• süsinikoksiid garaažides;
• atsetoon toidutööstuses;
• benseen naftarajatistes;
• metanool piiritusetehastes ja naftarajatistes;
• etüülalkohol piirituse- ja õlletehastes.
• konteinerites esinevad gaasid, mis erituvad konteinerite sisust, nt formaldehüüd, tolueen, benseen, ksüleen või süsinikmonooksiid. Vt gaasidetektorid.

Pidage meeles! Suits võib püsida vaatides, paakides, trumlites jms kaua pärast sisu eemaldamist ning suletud või halvasti ventileeritud ruumidesse sisenemisel tuleb olla eriti ettevaatlik.

Fumigeeritud konteinerite käitlemise kohta vt:

• tööohutus dokkides ja laadimisaladel - lasti ja konteinerite kontrollimine;
• ohtlikud ained - fumigandid.

Suits ja udu põhjustavad kahju tavaliselt sissehingamise korral, mõjutades kopse, aju, närvisüsteemi ja muid organeid. Kuid need võivad põhjustada ka muud kahju:

• ladestudes põrandale ja muutes selle libedaks;
• vähendades nähtavust valgustitele ja akendele ladestumisega;
• põhjustades tulekahju kokkupuutel teatavat liiki elektriseadmetega;
• süttimise korral põlema lahvatades või plahvatades.

Kuna paljud suitsud ja teatavat liiki udu ei ole nähtavad, on kõige olulisem teada, millal ja kus need võivad tekkida.

Sageli paigutatakse ettevõtja valdustes ohtlikul alal nähtavale kohale hoiatused. Kui puudub nõuetekohane ventilatsioon, kuid te peate töötama sellisel alal, kus võib tõenäoliselt tekkida udu või suitsu, peate te kandma hingamisteede kaitsevahendeid.

Hoiatused:

• tolmumaskid ei kaitse suitsu ja udu eest;
• hingamisteede kaitsevahendeid võivad kasutada üksnes väljaõppe saanud ametnikud.

Suletud ruumides, näiteks laeval töötamise korral võite te puutuda kokku ohtliku suitsu või ohtlike gaasidega. Te peate kasutama gaasidetektorit, et jälgida hapniku taset ja ühtlasi kontrollida, et ruumis ei oleks mingit ohtlikku suitsu.

Tuleohtlikke gaase ja aure ning tuleohtlikku udu tekib või kasutatakse paljudes tööstuslikes protsessides. Kui neid ei ohjata nõuetekohaselt, võivad need põhjustada tõsiseid plahvatusi või tulekahjusid. Selliseid keskkondi nimetatakse ohutsoonideks ja nende klassifikatsioon on järgmine:

• tsoon 0 – plahvatusohtlik gaasi-õhu segu on pidevalt olemas;
• tsoon 1 – võib tekkida plahvatusohtlik keskkond; ning
• tsoon 2 – plahvatusohtlik keskkond tekib lühikeseks ajaks või selle tekkimine on vähe tõenäoline.

Nendes tsoonides on põhinõue ära hoida keskkonna süttimine, kõrvaldades kõik potentsiaalsed süüteallikad.

Mõned süüteallikad on ilmsed, näiteks tikud, välgumihklid ja süüdatud sigaretid, muud seevastu on vähem ilmsed. Tuleohtliku keskkonna võivad süüdata ka:

• mootorsõidukid;
• elektriseadmed (võrgu- või patareitoitega);
• käsi-tööriistade kasutamisest tekkivad sädemed;
• teatavat tüüpi mobiiltelefonid ja raadiod.

Kui ohutsoonis on vaja kasutada elektriseadet või käsi-tööriista, tuleb rakendada spetsiaalseid ohutusabinõusid. Te peate selgitama välja ettevõtja kehtestatud ohutuseeskirjad ja neid järgima.

Kui on oht, et keskkond võib olla tuleohtlik, peate te kasutama sädemeohutuid seadmeid.

Sädemeohutu seade on selline seade ja juhtmestik, mis tavapärastes või erakorralistes tingimustes ei suuda eraldada sellisel hulgal elektri- või soojusenergiat, millest piisaks konkreetse ohtliku keskkonna õhusegu süütamiseks selle kõige kergemini süttivas kontsentratsioonis.