1. Mis on ohtlikud ained?
Ohtlikud ained on üldiselt kemikaalid või metallid, mis oma füüsikalistest omadustest tulenevalt on vahetult ohtlikud ja võivad erinevatel põhjustel põhjustada tõsiseid vigastusi või surma. Mõned võivad põhjustada vigastusi ainuüksi nendega kontakti sattumise korral, samas teised muutuvad kahjulikuks keemilisel reageerimisel muude ainetega.
2. Millist liiki ohtlikke aineid eksisteerib?
Ohtlikud ained võib jagad nelja põhikategooriasse:
- otseselt kahjulikud ained, mis võivad põhjustada kahju kas eelneva keemilise reaktsiooni tulemusel või ilma selleta;
- veega reageerivad materjalid, mis reageerivad vee või auruga, tekitades kuumust või tuleohtlikke/plahvatusohtlikke gaase;
- oksüdeerivad ained, mis toodavad hapnikku, tehes seda kas looduslikult või kuumuse mõjul, suurendades tulekahju puhkemise või plahvatuse ohtu; ning
- mürgised ained, mis mürgitavad organismi sissehingamise, suu kaudu manustamise või läbi naha imendumise korral.
Mõnda ainet saab klassifitseerida rohkem kui ühe kategooria alla, mistõttu on nendega kaasnev risk veelgi suurem.
3. Kus võib nendega kokku puutuda?
Ohtlike ainetega puutuvad kõige sagedamini kokku sadamates, sisemaistes tollivormistuspunktides, lennujaamades ja teatavates naftarajatistes töötavad lastitöölised.
4. Mis on fumigandid?
Fumigandid on sellised ohtlikud ained, millega te kõige tõenäolisemalt kokku puutute. Neid kasutatakse konteinerite puhastamiseks sellistest kahjuritest nagu närilised ja putukad. Fumigante kasutatakse sageli enne konteinerite saatmist ELi. Kui konteinereid ei ole pärast vastuvõtmist nõuetekohaselt ventileeritud, võib suits kujutada endast tõsist ohtu neis töötavatele ametiisikutele. Fumigandid jagunevad kolme üldlevinud liiki ja iga liigiga kaasnevad konkreetsed ohud.
Metüülbromiid (bromometaan): See on väga mürgine kemikaal, mida kasutatakse laialdaselt fumigandina, eelkõige pinnase- või puidukonteinerite puhul. Kuigi metüülbromiid on väga mürgine, võivad mürgistusnähud ilmneda alles mitme tunni pärast. Nähud võivad olla järgmised:
- nahapõletus, mis on tingitud pikaajalisest kokkupuutest vedela kemikaaliga;
- vedeliku massiivne akumuleerumine kopsudesse, mis on tingitud aurude sissehingamisest;
- aju- ja närvisüsteemi kahjustus ning tõenäoliselt ka neerukahjustus.
Isegi lühiajaline kokkupuude metüülbromiidi auruga võib põhjustada halba enesetunnet, sealhulgas peavalu, silmade kipitust, kõhuvalu ja tuimust jalgades. See mõju võib kesta mitu päeva, kuid sümptomite raskusaste sõltub aine kontsentratsioonist ja kokkupuute kestusest. Pikaajaline kokkupuude metüülbromiidiga võib lõppeda ka surmaga.
Alumiiniumfosfiid (fosfiin): Alumiiniumfosfiidi graanuleid kasutatakse toiduaineid, tubakat ja muid riknevaid kaupu sisaldavate konteinerite fumigeerimiseks transiidi ajal. Reisi ajal graanulid lagunevad, eraldades fosfiingaasi, mis hävitab kahjurid ja hajub seejärel kahe kuni kolme nädala jooksul. Oht tekib siis, kui:
- fumigeerimisest ei ole möödunud kahte või kolme nädalat; või
- graanulid paigutati eraldatud alale, kus need ei saanud tõhusalt laguneda; või
- fumigeerimist käsitlevad andmed puuduvad või ei ole kättesaadavad.
On olnud juhuseid, kus nõuetele mittevastavalt fumigeeritud konteinereid on imporditud Aafrikast, Lõuna-Ameerikast ning Lähis- ja Kaug-Idast. Fosfiingaas on värvitu, kuid sellel on ebameeldiv lõhn, mis meenutab roiskunud kala lõhna. Sissehingamisel võib see põhjustada hingamisteede turset ja mõjutada kesknärvisüsteemi. Sümptomite hulka kuuluvad värinad, iiveldus, oksendamine, peavalu ja kõhuvalu. Raskematel juhtudel võib inimene langeda koomasse või surra.
Vesiniktsüaniid: Selle fumigandi kasutamine on vähem levinud kui metüülbromiidi ja alumiiniumfosfiidi kasutamine, kuid tegemist on eriti ohtliku ainega. Selle lõhn meenutab mandlilõhna. Juba väikestes kogustes võib see põhjustada peapööritust, iiveldust, peavalu ja kõhuvalu, mis võib viia teadvuse kaotuse ja halvatuseni. Suurtes kogustes sissehingamisel toob see kaasa kiire surma.
5. Mida peab teadma kemikaalide kohta?
Lisaks fumigantidele võib konteinerites, mis on olnud suletud ka väga lühikest aega, leiduda ohtlikes kogustes ka muid kemikaale. Need võivad tekkida lasti pihkumise tulemusel (avastatud või avastamata pihkumine) või kaupade omavahelise keemilise reaktsiooni tagajärjel.
Komisjoni 7. veebruari 2006. aasta direktiivis 2006/15/EÜ esitatakse üksikasjalik teave töökeskkonna ohtlike ainete soovituslike piirnormide kohta, kusjuures loetletud üldlevinud kemikaalid on nende identifitseerimise hõlbustamiseks esitatud koos EINECSi (Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetelu) numbri ja CASi (Chemical Abstracts Service) numbriga.
Kui avastatakse loetelusse kuuluv kemikaal või kui ohutuskaart kajastab või te kahtlustate nende esinemist, peate te küsima täiendavat nõu ning ei tohi siseneda konteinerisse enne, kui olete saanud kinnitust, et sisenemine on ohutu. Pidage meeles, et lisaks aurude eritamisele võivad mõned kemikaalid ka väga kergesti naha kaudu imenduda.
Kohaldatakse direktiivi 98/24/EÜ. Komisjon avaldab korrapäraselt ka piirnormide ajakohastatud loetelu, võttes vastu täiendavad direktiivid. Praegu kehtib direktiiv 2007/30/EÜ.
Piirnormide läbivaatamisel tuginetakse uutele teadusuuringutele ja kogemustele. Kehtivate kokkupuute piirnormide kindlakstegemiseks peaksite te tutvuma nii komisjoni direktiividega kui ka siseriiklike õigusaktidega.
6. Mida saab teha riskide vähendamiseks?
Fumigeerimine on väga rangelt reguleeritud tegevus. Teatavat liiki fumigantide kasutamine on keelatud ja terviseriskide minimeerimiseks tuleb võtta kaitsemeetmeid. Fumigeerimise ajal ei tohi te konteinerite läheduses viibida. Enamik importijaid jätab konteinerid pärast nende saabumist umbes tunniks ajaks avatuks, et suits pääseks välja. Te ei tohi püüda konteinerit avada või sinna siseneda, kuni importija (või tema esindaja) ütleb teile, et see on ohutu. Salaoperatsioonides osalevate töötajate ülemused peavad hindama riske ja võtma tarvitusele kõik vajalikud ohutusabinõud. Kogu töö tuleb alati teha ohutul viisil.
7. Mida ma pean tegema, kui ma tunnen ennast haiglaselt?
Kui teie enesetunne halveneb konteineris töötamise või mis tahes aine kontrollimise ajal, lõpetage viivitamata töö ja lahkuge alalt. Te peaksite pöörduma arsti poole – seda isegi juhul, kui teie enesetunne on paranenud – ja teatama intsidendist.
8. Mida teha muude ohtlike ainete puhul?
Teatavat liiki ohtlikud ained vajavad spetsiaalset hoiustamist. Näiteks, veega reageerivaid materjale tuleb hoida veekindlates konteinerites ning kui sellised materjalid on eriti tundlikud (nt naatrium), säilitatakse neid mõnikord ka õlis. Sellised ained tuleb hoida eemal ruumidest, mis on varustatud automaatsete sprinklerisüsteemidega.
Oksüdeerivaid aineid tuleks hoida eemal madala leekpunktiga vedelikest, näiteks õlidest. Oksüdeerivaid ained ja madala leekpunktiga vedelikke tuleks hoida eemal soojusallikatest. Kuna oksüdeerivad ained toodavad hapnikku, võivad tavapärased lämmatamisel põhinevad tuletõrjevahendid osutuda ebaefektiivseteks.
Kui te peate töötama ohtlike ainete läheduses, peaksite te kandma nõuetekohast kaitseriietust. Te ei tohi kunagi katsuda, sisse hingata või maitsta midagi, mis tundub teile ohtlik.
Pidage meeles! Riskid on kõige väiksemad siis, kui te väldite ohtlikke aineid täielikult.
